{"id":387,"date":"2012-02-28T10:46:23","date_gmt":"2012-02-28T10:46:23","guid":{"rendered":"http:\/\/www.puitkatused.ee\/?p=387"},"modified":"2023-09-14T10:29:19","modified_gmt":"2023-09-14T10:29:19","slug":"kimm-auvaarne-katusekate","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/dev.codenot.studio\/puitkatused\/kimm-auvaarne-katusekate\/","title":{"rendered":"Kimm on auv\u00e4\u00e4rne katusekate"},"content":{"rendered":"

Kuna traditsioonilised vana aja katused on j\u00e4lle moes, kerkib j\u00e4rjest rohkem ka puitmaju, mis kaetud laastu-, sindli- v\u00f5i kimmkatusega.<\/h4>\n

Kaasaegsetest materjalidest v\u00e4sinud silm otsib puhkust vanal ja kindlal – materjalil, mis on ehe ja pole millegi imitatsioon. Katusematerjalidest Euroopas on kindlas ja heas kirjas kolm katusematerjali t\u00fc\u00fcpi: kivi, valtsplekk, puit (sindel, kimm). Eestlase jaoks on laast ja sindel tuntumad kattematerjalid kui kimm.<\/p>\n

Maamajadest m\u00f6\u00f6duja pilgule on j\u00e4\u00e4nud varjatumaks kimmidest tehtud katus, sest puine soomusr\u00fc\u00fc on enam ehtinud kirikute katuseid ja k\u00f5rguvaid torne.<\/p>\n

Kimme valmistatakse talvel l\u00f5igatud, aeglaselt kasvanud, sirgest ning v\u00f5imalikult v\u00e4hese oksastusega puidust. Vastupidava katuse saab kuusest, aga levinuim on m\u00e4nnipuust kimmelkatus. Kel on lehisemetsa tarbepuiduna k\u00e4es, v\u00f5ib saada Eesti oludes k\u00f5ige tihedamast puidust v\u00e4ga vastupidava katuse. Peljata ei tasu ka haaba, sangleppa ja tamme.<\/p>\n

Kimmid, pakust v\u00f5i plangust v\u00e4lja saetud kiilukujulised lauakesed, on \u00fchest otsast \u00f5hemad (3-5 mm) ja teisest paksemad (13-25 mm). Traditsiooniline laius on 7-14 cm ja pikkus 60-65 cm. Pikemad ja laiemad kimmid v\u00f5ivad hakata kaarduma. Vee \u00e4rajuhtimiseks v\u00f5idakse kimmidesse l\u00f5igata ka veesooned.<\/p>\n

Valmistatakse erineva kujuga kimme – lihtsa nelinurkse, kumera, kolmnurkse ja \u00e4ral\u00f5igatud nurkadega otstega. Kimmi pealispinnale soonte freesimise, otste \u00fcmardamise v\u00f5i nurkade l\u00f5ikamise, samuti rihveldamise ehk soonimise peamine eesm\u00e4rk ongi kattematerjali v\u00e4lisilme elavamaks ja ilmekamaks muutmine.<\/p>\n

Kestvuse annab elumaja katusele paigaldatud kolmekordne kimmikiht. K\u00f5rvalhoonete katusele ja fassaadi katmisel piisab kahest kihist. Lauakeste paigutamisel peab j\u00e4lgima, et \u00fclemine kiht katab alumise kihi vahed. \u00dcksteise k\u00f5rvale naelutamisel tuleb j\u00e4lgida, et paksem ots j\u00e4\u00e4b allapoole ja j\u00e4rgmine kimmikiht kataks eelmise naelapead.<\/p>\n

V\u00e4ltimaks kimmide m\u00e4rgumist, tuleb kiud j\u00e4tta suunaga allapoole. Naelutamiseks tuleks kasutada kuumtsingitud naelu. Naelu aga ei v\u00f5i nii tugevasti puitu taguda, et see materjalikihid \u00fcksteise vastu pressiks – see p\u00e4rsib kihtidevahelist tuulutust.<\/p>\n

Roovlati k\u00fclge tihedamalt kui 0,2 cm paigaldatud kimmisoomus l\u00e4heb kergemini m\u00e4danema, kuna puudub paisumis- ja kuivamisruum. Roovlattide soovitatavaks m\u00f5\u00f5duks on 5\u00d75 cm. Roovlauaks sobiva laua paksus on 2,5 cm. Roovlattide vahekaugus v\u00f5rdub kattesoomuse laiusega. Katusesoomuse normaallaiuseks loetakse 18-20 cm. Laiema soomuse korral kuivavad kimmiotsad k\u00f5veraks ja kaarduvad.<\/p>\n

Puitkatuseid saab paigaldada v\u00e4ga erineva kujuga katustele. V\u00e4ikesed piirid seab siiski katuse kaldenurk. Minimaalne nurk on 30 kraadi.<\/p>\n

Puitkatuseid ja pinnakattematerjale kasutatakse j\u00e4rjest rohkem eestlasele igiomase vana talumilj\u00f6\u00f6 taastamiseks. Seda enam, et v\u00e4he on teada kimmimeistreid ja selle soomuse katusele panijaid. Eks see oli, on ja j\u00e4\u00e4b enamasti uhkuse asjaks.<\/p>\n

Katuse hooldus<\/h4>\n

Puidust katusekatte hingeellu sekkuja on l\u00f5\u00f5skav p\u00e4ike, mis kuivatab niiskunud puidu liiga kiiresti ja p\u00f5hjustab puidurakkude rebenemist. Seet\u00f5ttu tasub uut hoonet oma \u00f5uele kasvatades selle kerkimise asukohta j\u00e4lgida. Liigses varjus hakkab hoone \u00fclaosas kasvama sammal ja samblik hoiab puidupinna pea kohal pidevalt m\u00e4rjana.<\/p>\n

Peale asukoha valiku on puitkatust kaitstud ka puut\u00f5rvaga. Kui kord juba on valitud t\u00f5rv kaitsematerjaliks, on soovitatav katust t\u00f5rvata iga nelja kuni viie aasta tagant. T\u00f5rva hulka v\u00f5ib segada ka lina\u00f5li (vahekorras 2\/3 lina\u00f5li ja 1\/3 t\u00f5rva). Heleda m\u00e4nnit\u00f5rva (10%) sisse on v\u00f5imalik segada ka v\u00e4rvimulda. Enne t\u00f5rvama asumist peab katus olema t\u00e4iesti kuiv. Parim aeg katuse t\u00f5rvamiseks on suve algus.<\/p>\n

Liiga palava ilmaga ei imendu t\u00f5rv puusse, vaid voolab alla. Kui ehitatakse t\u00e4iesti uut kimmkatust, on \u00f5ige puit t\u00f5rvata enne katusele asetamist (kasta kuuma t\u00f5rva sisse – u 70-80 kraadi, n\u00f5rutada ja kuivatada). Arvestatava kattekihi saavutamiseks tuleb katusele kinnitatud v\u00e4rske puit veel 3-4 korda \u00fcle t\u00f5rvata (t\u00f5rva temperatuur v\u00f5iks olla 40-50 kraadi).<\/p>\n