{"id":361,"date":"2012-01-30T09:57:58","date_gmt":"2012-01-30T09:57:58","guid":{"rendered":"http:\/\/www.puitkatused.ee\/?p=361"},"modified":"2023-09-14T10:29:24","modified_gmt":"2023-09-14T10:29:24","slug":"nirisevad-raastad-viitavad-kasimata-katusele","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/dev.codenot.studio\/puitkatused\/nirisevad-raastad-viitavad-kasimata-katusele\/","title":{"rendered":"Nirisevad r\u00e4\u00e4stad viitavad kasimata katusele"},"content":{"rendered":"

Katusekatte eluiga pikendab peale liigile omase hoolduse selle puhastamine ja seisukorra kontrollimine igal kevadel ja igal s\u00fcgisel. Puudealuseid katuseid tuleb puhastada lehesaju algul ja enne k\u00fclmasid.<\/strong><\/p>\n

“Korra v\u00f5i kaks korda aastas tuleb puhastada kindlasti. V\u00e4ga aktiivselt ei maksa lund maha ajada, v\u00f5ib katuse \u00e4ra trampida,” selgitab plekk-katustele spetsialiseerunud O\u00dc Plekk-katusemeister tegevdirektor Jaanus Aedla. Just kevadel ja s\u00fcgisel tuleb rennid okastest ning lehtedest puhtaks teha. Iga\u00fcks peab j\u00e4lgima oma katust ikka ise, paneb ta omanikule s\u00fcdamele.<\/p>\n

Vastasel juhul hakkab oksa-okka ja leherisu lagunemisel eralduv hape plekipinna tsinkki v\u00f5i v\u00e4rvi kahjustama, kuni m\u00f5ne aasta m\u00f6\u00f6dudes hakkab see roostetama. Edasi ei kulu katte mulgustumiseni enam palju aega.<\/p>\n

Kahjustused parandada<\/strong><\/p>\n

See k\u00e4ib nii traditsiooniliste valtsplekk-katuste kui ka profiilplekist katuste kohta. Kevadise ja s\u00fcgisese hoolduse ajal puhastatakse katuse rennid, \u00f5narused, nurgad okastest ja lehtedest. S\u00fcgiseti tasub eriti puuderohkes piirkonnas puhastada katust koguni kaks korda – lehtede langemise alguses ja enne esimestlund. \u00dchtlasi tasub siis panna t\u00e4hele, kas kattes on mingeid kahjustusi.<\/p>\n

Kohapealsed kahjustused tuleb roostest puhastada ja v\u00e4rviparandusega katta.<\/p>\n

“Soovitan alates viiendast aastast plekk korralikult puhtaks harjata, ammoniaagilahusega puhtaks pesta, kruntida ja v\u00e4rvida kaks korda ning veel ka siis ei ole l\u00f5puni garanteeritud, et tsingi\u00f5lid said korralikult maha pestud,” seletab Aedla. Kohe paigaldamise j\u00e4rel takistavadki just tsingi\u00f5lid v\u00e4rvi nakkumist. Alles siis, kui tsingi\u00f5lid on vihma, p\u00e4ikese, tuule k\u00e4es \u00e4raoks\u00fcdeerunud, saab paljast plekki v\u00e4rvida. Edasi siis teha m\u00f5nek\u00fcmne aasta p\u00e4rast v\u00e4rviparandusi v\u00f5i \u00fcldse \u00fcle v\u00e4rvida.<\/p>\n

Aedla usub, vaadates sajaaastast ajalugu, mis Eestil valtsplekk-katuste puhul on, et valtsplekk-katus kestab sajandeid. “Kui valtsplekk-katus on sada aastat kestnud ja omanik seda korralikult v\u00e4rvib-hooldab, kestab teine sada veel,” t\u00f5deb ta.<\/p>\n

Siiski erinevalt valtsplekk-katusest on profiili pressitud pleki puuduseks selle kohati v\u00e4ga v\u00e4ikeseks muutunud paksus, mist\u00f5ttu sellistest kohtadest v\u00f5ib katus enneaegu l\u00e4bi roostetada, hoiatab Aedla.<\/p>\n

Lisaks hakkab profiilplekk roostetama tavaliselt v\u00e4rvikahjustuste kohtadest. Vahel koguni ka kruviaukude juurest.<\/p>\n

Sodi kahjustab<\/strong><\/p>\n

Plekist katuse kattele m\u00f5jub kahjulikult korstnaladumisel peale kukkunud ja koristamata j\u00e4etud segu. Samuti ka korstnast niredena alla voolav happeline korstnakondensaat. M\u00f5lemad viivad vaevalt aastaga muidu kestva katte roostetamiseni.<\/p>\n

Betoonkividest ja keraamilistest kividest katuste hooldus on sarnane: tarvis on aastas \u00fcks-kaks korda p\u00fchkida maha praht ja vaadata, kas k\u00f5ik kivid on terved. Kuna kivikatus on t\u00fckkmaterjal, on selle katkise kivi asendamine v\u00e4hekulukas. Liiatigi \u00fclisuurte tormide korral ei koori tuul nagu plekk-katuse puhulgi kogu katet maha, vaid n\u00e4ksab siit-sealt. Veelgi enam – tulekahju j\u00e4rel on kivikatuse kivid uuesti kasutatavad.<\/p>\n

Sama k\u00e4ib ka eterniitkatuste kohta – nendegi kui t\u00fckkmaterjali puhul on katkise plaadi asendamine j\u00f5ukohane igale omanikule.<\/p>\n

Eesti Metsat\u00f6\u00f6stuste Liidu asedirektori ja Puuinfo projektijuhi M\u00e4rt Riistopi seletusel vajab n\u00e4iteks laudadest puitkatus hooldamisel \u00fclet\u00f5rvamist iga viie aasta tagant. Restaureerimisfirma Frantsiskus O\u00dc juhataja T\u00f5nu Parmakson soovitab p\u00f5hjak\u00fcljel t\u00f5rvata iga k\u00fcmne ja l\u00f5unak\u00fcljel iga viie aasta tagant, kuna just p\u00e4ike kipub lagundama t\u00f5rvakihti ja siis ka puiduvaiku ning puit j\u00e4\u00e4bki kaitseta.<\/p>\n

Siiski eriti selle katuseliigi puhul tuleb iga-aastasel hooldamisel pind hoida eriti suurte puude all samblast ja prahist puhas, kuna need koguvad ja s\u00e4ilitavad puidule kahjulikku niiskust ning soodustavad m\u00e4danikseente levikut.<\/p>\n

Kogu sama jutt k\u00e4ib ka puitkatuste eriliikide laast- ja pilbaskatuste kohta, kuid need on eriti hellad liiga \u00e4geda pinna puhtaks kraapimise suhtes.<\/p>\n

Tavaliselt pikalt peale vihmasadu, eriti soojal suveajal, annavad nirisevad r\u00e4\u00e4stad ja solisevad vihmaveetorud tunnistust mustusest ummistunud katusest. Siis tasub karta, ega rennis ka taimed pole juba idanema hakanud…<\/p>\n

Mustusest ja risust puhastamata katus kipub lisaks kiiremale riknemisele ka n-\u00f6 tagurpidi k\u00e4ima – eriti kevad-talvel ja madalate kallete puhul. Kuna umbes rennid ja vihmaveetorud ei lase sajuveel \u00f5iget teed minna, poeb vesi l\u00e4bi plaadivahede, kivipilude, pleki valtside katuse alla ja tuppa. Pealegi tulevad sellistesse r\u00e4\u00e4stastesse kiirelt ka purikad.<\/p>\n

Siim Sultson
Siim.Sultson@aripaev.ee<\/a><\/p>\n

31.03.2009<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Katusekatte eluiga pikendab peale liigile omase hoolduse selle puhastamine ja seisukorra kontrollimine igal kevadel ja igal s\u00fcgisel. Puudealuseid katuseid tuleb puhastada lehesaju […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[19],"tags":[],"class_list":["post-361","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uudised"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/dev.codenot.studio\/puitkatused\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/361","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/dev.codenot.studio\/puitkatused\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/dev.codenot.studio\/puitkatused\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.codenot.studio\/puitkatused\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.codenot.studio\/puitkatused\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=361"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/dev.codenot.studio\/puitkatused\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/361\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/dev.codenot.studio\/puitkatused\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=361"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.codenot.studio\/puitkatused\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=361"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.codenot.studio\/puitkatused\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=361"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}