\u00d5igest puust ja korralikult hooldatud puitkatus on kerge, kena, vastupidav ja pika elueaga. Oskamatu paigaldaja ja valesti valitud puu aga v\u00f5ivad katusel palju kurja teha.<\/p>\n
Puitkatust ehitama hakates saab valida mitme ehitust\u00fc\u00fcbi vahel: kimmkatus, laastkatus, sindelkatus, laudkatus v\u00f5i l\u00f5handikest ehk poolpalkidest katus ja pilbaskatus, mida tellivad n\u00e4iteks vaba\u00f5hukoolid v\u00f5i teised teadlikud tellijad.<\/p>\n
“Puitkatustest saame me r\u00e4\u00e4kida Eesti kultuuriruumi kontekstis. Siin on kasutatud kohalikku materjali ja meie tavad erinevad nii p\u00f5hja- kui ka l\u00f5unapoolsete maade omadest,” m\u00e4rkis SRIKi juhataja Tarmo Elvisto. Igal katuset\u00fc\u00fcbil on spetsiifiline paigaldusviis.<\/p>\n
“Katuselauad paigaldatakse vertikaalselt kaanetuslauas\u00fcsteemiga – \u00fclemine laud katab \u00e4ra alumise laua servad,” \u00fctles Puitkatused O\u00dc juhataja Janek K\u00e4\u00e4rd.<\/p>\n
“Meie valmistamine laua 32 mm paksuse ja freesime sellele \u00e4\u00e4rtesse vee \u00e4rajuhtimiseks sooned. Sindlid paigaldatakse \u00fcksteise sisse kas vertikaalselt v\u00f5i 30-45kraadise nurga all kalasabamustrina. Laastud paigaldatakse servaga teineteise peale ning kinnitatakse sealt roovituse k\u00fclge. \u00dcks rida jookseb paremalt vasakule ja j\u00e4rgmine vastupidi. Katusekimmid paigaldatakse \u00fcksteise k\u00f5rvale. Iga j\u00e4rgneva rea paigaldamisel on v\u00e4ga oluline j\u00e4lgida, et kimmide vahekohad ei j\u00e4\u00e4ks kohakuti. Vajadusel tuleb paigaldada ka m\u00f5ni kitsam kimm,” selgitas K\u00e4\u00e4rd.<\/p>\n
Kimmkatusel on v\u00f5imalik l\u00f5igata otsad erikujuliseks – nii saadakse kordumatu v\u00e4limusega oman\u00e4oline katus. L\u00f5handikest katuse paigaldamine on sarnane \u00fclekattega paigaldatud laudkatusega. Alumise kihi l\u00f5handikud paigaldatakse v\u00e4ikeste vahedega renn \u00fcles ja \u00fclemise kihi l\u00f5handikud renn alla nii, et nende servad katavad alumise kihi servi.<\/p>\n
Oma nipid igal liigil. “Kimmkatuse puhul tuleb j\u00e4lgida, et puidul oleks piisavalt paisumisruumi,” lisas P\u00f5hjala Puu T\u00dc juhataja \u00dcllar Hendla. “Sindelkatuse paigaldamisel peab vaatama, et sindel poleks soonde asetades liiga p\u00f5hjas ega liiga v\u00e4ljas, et s\u00e4ilitada sindli paisumis- ja kuivamisvaru. Laastkatus tuleb asetada laiupidi 1\/3 \u00fclekattega.”<\/p>\n
Laast-, sindel- ja kimmkatused paigaldatakse tavaliselt kolmekordselt, st et materjalist alumine 1\/3 j\u00e4\u00e4b v\u00e4lja ja \u00fclemine 2\/3 j\u00e4rgnevate kihtide alla. V\u00e4hem t\u00e4htsad k\u00f5rvalhooned v\u00f5ib katta ka kahekordse kattega. Sindleid ja kimme kasutatakse fassaadikattena samuti kahekordsena. K\u00f5igi katusematerjalide kinnitusnaelad peaksid j\u00e4\u00e4ma j\u00e4rgnevate kihtide alla. Sagedane viga on ka kiirustamine.<\/p>\n
“Algajad puitkatuse paigaldajad ei oska arvestada puidu kahanemise ja paisumisega, millest tingitult v\u00f5ivad katusekattematerjalis tekkida kas vahed v\u00f5i juhtuda vastupidine – liiga tihedalt paigaldatuna kobrutab katus laineliseks,” nentis Hendla.<\/p>\n
Kehvast paigaldusest tulenebki kimm- ja sindelkatuse lokkimine.
Janek K\u00e4\u00e4rd, Puitkatused O\u00dc juhataja<\/p>\n
“Samuti kasutatakse tihti valesid t\u00f6\u00f6v\u00f5tteid ja t\u00f6\u00f6vahendeid. Naelad peavad olema paraja l\u00e4bim\u00f5\u00f5du ja pikkusega,” lisas ta.<\/p>\n
Materjali valigu spetsialist. “Suurim viga v\u00f5ib olla paigaldamine vale sammuga, nii et kolmekordse katuse asemel ehitatakse 2-2,5kordne,” s\u00f5nas K\u00e4\u00e4rd. “Materjali samm peab kogu katuse ulatuses olema sama, katus peab terviklik v\u00e4lja n\u00e4gema. Paigaldamisel tuleb arvestada puidu niiskustasemega, et materjal hiljem katusel paisudes \u00fcles ei t\u00f5useks. Kehvast paigaldamisest tulenebki kimm- ja sindelkatuse lokkimine.”<\/p>\n
Materjalide valiku probleemi t\u00f5ttu kipub osa materjali murduma\/pragunema ja laastkatuse puhul koos tugeva p\u00e4ikesega on v\u00f5imalik ka m\u00f5ne laastu k\u00f5verdumine. “Spetsialist n\u00e4eb juba peale vaadates, kas ja kuhu mingi laast-sindel-kimm sobib,” m\u00e4rkis K\u00e4\u00e4rd.<\/p>\n
Kiirustada ei tasu. Katusematerjali toormeks sobiv puu tuleb langetada talvisel ajal, eelistatuna talve esimesel poolel. “Sel aja puidus mahlad ei liigu ja puu puhkab,” lausus K\u00e4\u00e4rd. Lisaks on talvel okaspuude vaigusisaldus suurem kui kevadel.<\/p>\n
“See n\u00f5ue ei ole katuste puhul siiski nii \u00fchene kui kvaliteetse konstruktsioonimaterjali puhul. Viimane peab olema korrektselt kuivatatud ja puidusineta,” lisas Elvisto.<\/p>\n
Toormaterjaliks sobivad niiskes kasvukohas ja paksus metsas kasvanud puud. “Hea katusepuu on sirge, v\u00f5imalikult oksavaba ja aeglaselt kasvanud,” s\u00f5nas K\u00e4\u00e4rd. “Aeglane kasv tagab puidu tiheduse ja s\u00fcdapuu suurema osakaalu. Aeglaselt kasvanud puu on alla 3 mm aastar\u00f5ngaga.”<\/p>\n
“Ideaalis sobiksid puud, mille aastar\u00f5ngas j\u00e4\u00e4b 1-3 mm vahele, kuid t\u00e4nap\u00e4eval on raske leida ideaalselt sobivat puud,” \u00fctles Hendla. “Vanasti oli inimestel ehitusele rohkem aega plaanitud, aga t\u00e4nap\u00e4eval kiire elutempo juures soovitakse katust vahetada n\u00fc\u00fcd ja kohe,” selgitas ta.<\/p>\n
Puitkatust tuleb kindlasti hooldada
Katuse eluiga ja vastupidavust m\u00f5jutab hulk tegureid: puidu kvaliteet ja niiskusaste, laua paksus ja laius, paigaldamise kvaliteet, kalle, \u00f5husaaste, p\u00e4ike, niiskus ja hooldamise j\u00e4rjepidevus.<\/p>\n
Puit peab olema terve ja v\u00f5imalikult v\u00e4heste oksakohtadega. Niiskusaste v\u00f5iks paigaldamisel olla tasakaalus \u00fcmbritsevate oludega. Kuiva v\u00f5i kuivatatud materjali paigaldamisel peaks arvestama puidu paisumisega, st sindleid ei tohi k\u00f5vasti teineteise sisse l\u00fc\u00fca ja kimmidele tuleks 1-2 mm paisumisruumi j\u00e4tta.<\/p>\n
Katusele ei paigaldata viletsa kvaliteediga materjali ning naelad l\u00fc\u00fcakse nii, et iga j\u00e4rgnev kiht katab eelmised naelapead.<\/p>\n
number
\u202240 kraadi v\u00f5i enam v\u00f5iks olla puitkatuse kalle, et vihmavesi \u00e4ra jookseks ja katuse iga pikem oleks.\u00a0
Kalle peab olema piisavalt suur. Puidust katusematerjali paigaldatakse v\u00e4hemalt 30kraadise kaldega katustele, lamedamatelt katustelt ei jookse vihmavesi piisavalt kiiresti maha ja katuse eluiga j\u00e4\u00e4b seet\u00f5ttu l\u00fchikeseks.<\/p>\n
Kui suure p\u00f5hikatuse k\u00fcljes on lamedam osa, n\u00e4iteks veranda v\u00f5i sissek\u00e4ik, tuleks ehitada vettpidav aluskiht alla ja paigaldada p\u00f5hikatusega sama kate, et s\u00e4ilitada terviklikkus.<\/p>\n
P\u00f5hjala Puu T\u00dc juhataja \u00dcllar Hendla s\u00f5nul olenebki katuse eluiga eelk\u00f5ige katuse kaldest. “See peaks olema siiski v\u00e4hemalt 40 kraadi,” soovitas ta.<\/p>\n
Puitkatused s\u00e4ilivad Elvisto s\u00f5nul kauem p\u00f5hjapoolsel ja v\u00e4hem l\u00f5unapoolsel k\u00fcljel. “Viimasel juhul on m\u00f5jutajaks p\u00e4ikese ultraviolettkiirgus. Selle v\u00e4hendamiseks puitkatuseid viimistletaksegi.”<\/p>\n
“\u00d5husaaste, p\u00e4ikese ja niiskuse m\u00f5ju saab kontrolli all hoida korrektse hooldamisega,” s\u00f5nas Puitkatused O\u00dc juhataja Janek K\u00e4\u00e4rd.<\/p>\n
“V\u00e4hemalt korra aastas – soovitavalt p\u00e4rast lehtede langemist – v\u00f5i kaks korda aastas – kevadel ja s\u00fcgisel – peaks katuse \u00fcle p\u00fchkima, et eemaldada katusele kogunenud okkad ja lehed. Siis kuivab puit kiiremini ja katusekate peab kauem vastu. P\u00fchkimiseks v\u00f5iks kasutada tugevat harja. Erilist t\u00e4helepanu tuleks p\u00f6\u00f6rata neelukohtadele,” r\u00e4\u00e4kis ta.<\/p>\n
Katusel liikumiseks on hea kasutada katuseredelit ning vaja on pehme tallaga jalan\u00f5usid ja turvavarustust.<\/p>\n
Puitkatuse hooldamisel tuleb silmas pidada, et katus tuleb hoida puhtana, pinda ei tohi vigastada ja katusealust tuleb tuulutada.<\/p>\n
J\u00e4lgida tuleks, et puitkatuse kohal ei kasvaks suuri puid, mille lehed ja okkad l\u00fchendavad katuse eluiga tunduvalt. Puud tuleb katuse kohalt maha saagida.<\/p>\n
Immutuseks t\u00f5rva\u00f5li. Olenevalt vajadusest immutatakse katust algul t\u00f5rva\u00f5liga kolme kuni viie aasta tagant, hiljem k\u00fcmne aasta tagant. Samuti v\u00f5ib kasutada Rootsi punast, sest nii pikeneb puitkatuse eluiga.<\/p>\n
Puitkatuste kaitsmiseks kasutatakse tumedat t\u00f5rva\u00f5li, heledat t\u00f5rva\u00f5li, mida saab v\u00e4rvimuldadega toonida, puhast puut\u00f5rva, raudvitriolilahust ja nn Rootsi v\u00e4rvi. T\u00f5rva hulka v\u00f5ib segada ka lina\u00f5li.<\/p>\n
Levinud on tume t\u00f5rva\u00f5li, mis annab kauni tumepruuni v\u00e4rvi ning kaitse niiskuse vastu. Heledat t\u00f5rva\u00f5li saab toonida \u00fcksk\u00f5ik mis v\u00e4rvi. Soovitatav on kasutada tumedamaid toone, kuna p\u00e4ikese UV-kiirgus pleegitab heledad toonid \u00fcsna kiiresti \u00e4ra.<\/p>\n
Puut\u00f5rva kasutamiseks tuleb seda k\u00f5igepealt soojendada, alles siis muutub see pintsliga katusele v\u00f5\u00f5batavaks. Puut\u00f5rva kasutatakse enamasti muinsuskaitsealuste hoonete ja v\u00e4ga teadlike klientide katuste kaitsmiseks.<\/p>\n
Raudvitrioli vesilahust kasutatakse enamasti laastkatuse kaitsev\u00f5ime suurendamiseks. See j\u00e4tab kauni h\u00f5behalli v\u00e4rvi. Ka Rootsi punase v\u00e4rviga saab katuseid v\u00e4rvida. Katuseprobleemid ja selle l\u00fchike eluiga tulenevad tavaliselt kas valest kaldest, kehvast paigaldamisest, ebakvaliteetsest materjalist v\u00f5i puudulikust hooldamisest. “Hooldamata j\u00e4tmisest tuleneb sammaldumine ja selle tagaj\u00e4rjel tekivad l\u00e4bijooksud,” lausus K\u00e4\u00e4rd.<\/p>\n
Tasub teada<\/p>\n
Levinud katuset\u00fc\u00fcpe kuus<\/p>\n
\u2022Kimmid on pakust v\u00f5i plangust ketassae abil v\u00e4lja saetud pikkupidi kiilukujulised lauakesed. Neid tehakse okaspuust (m\u00e4nd ja kuusk) v\u00f5i haavast (harva ka tammest), mille vastupidavus on ekstraklassist. Kasutusiga on 30-70 aastat, harva ka 100-200 aastat.\u00a0
\u2022Sindel on plangust ketassae abil v\u00e4lja saetud \u00fchel k\u00fcljel soone ja teisel k\u00fcljel punniga laiupidi kiilukujulise p\u00f5ikl\u00f5ikega lauake (v\u00e4ike punnlaud), mis on tehtud okaspuust. Sindlid on katusematerjalidest k\u00f5ige keerulisemad. Kasutusiga on 30-60 aastat.\u00a0
\u2022Katuselaastud on toorest puidupakust spetsiaalse laastul\u00f5ikemasinaga l\u00f5igatud\/t\u00f5mmatud oksavaba materjal. Katuselaastuks sobivad haab (k\u00f5ige sagedamini kasutatav), m\u00e4nd, kuusk (k\u00f5ige vastupidavam, aga samas okslik) ja lepp. Puidust materjalidest on see k\u00f5ige lihtsam ja traditsioonilisem. Kasutusiga on 30-60 aastat.\u00a0
\u2022Pilbaskatus on sisuliselt laastkatus, aga see valmistatakse k\u00e4sitsi, pilpad kistakse toore puupaku k\u00fcljest spetsiaalsel t\u00f6\u00f6pingil liimeistri abil. Materjalina kasutatakse haaba, m\u00e4ndi, kuuske. T\u00f6\u00f6 on aegan\u00f5udev. Kasutusiga on 30-80 aastat.\u00a0
\u2022Laudkatus on valmistatud okaspuude saelaudadest. V\u00e4ga oluline on katuselaua puidu valik. Katuselauda on v\u00f5imalik valmistada oksavabast v\u00f5i kinnise oksaga puidust. Kasutusiga on 20-70 aastat.\u00a0
\u2022L\u00f5handikest ehk poolpalkidest katuse korral poolitatakse sobiva suurusega puut\u00fcvi pikuti ja sisemisi pindu \u00f5\u00f5nestatakse veidi, et tekiksid rennikujulised poolt\u00fcved. Kasutusiga on 40-80 aastat.<\/p>\n
Tasub teada<\/p>\n
Materjalide m\u00f5\u00f5tmeid mitut masti
Puitkatused O\u00dc:\u00a0
\u2022kimmid – 80×600, \u00fclemisest otsast paksus 3 mm, alumisest otsast 10 mm.\u00a0
\u2022sindlid – 80×600, kiilukujulise p\u00f5ikl\u00f5ikega, \u00fchel k\u00fcljel soon, teisel punn, kinnituvad nagu parkett teineteise sisse.\u00a0
\u2022Katuselaastud – pikkus 520 mm, laius varieerub 50-120 mm vahel, paksus 4-5 mm.\u00a0
\u2022Pilpad – m\u00f5\u00f5dud sarnased laastu m\u00f5\u00f5tudega, kuid need tehakse l\u00fchemad, et oleks mugavam k\u00e4sitsi t\u00f5mmata.\u00a0
\u2022Lauad – pikkus nagu hoonel tarvis (r\u00e4\u00e4stast harjani), alumise kihi laius 150 mm, kattelaudadel 100 mm, laua paksus v\u00f5ib olla min 30 mm, laudadel on \u00e4\u00e4rtesse freesitud sooned vee \u00e4rajuhtimiseks.\u00a0
\u2022Poolpalgid – sellised nagu palgi laius on (140-200 mm palkidest), pikkus nagu laudkatuselgi ehk r\u00e4\u00e4stast harjani.\u00a0
P\u00f5hjala Puu T\u00dc:\u00a0
\u2022Kimmid – pikkus 40-60 m, laius 7-15 cm, paksus 12-25 mm.\u00a0
\u2022Sindlid – pikkus 60 cm, laius 7-10 cm.\u00a0
\u2022Laastud – pikkus 41-70 cm (olenevalt piirkonnast ja traditsioonidest), paksus 3-6 mm (olenevalt puuliigist).\u00a0
Hind
Katuset\u00fc\u00fcpide hinnad olenevad puidust
Materjal:\u00a0
\u2022Katuselaast – hinnad alates 6 eurot, haavapuit 8,50-11,40 eurot, kuusepuit 10,50-12,60 eurot, m\u00e4nnipuit 12,60 eurot.\u00a0
\u2022Katusekimm – okaspuit 12-20 eurot, haavapuit 20 eurot, okaspuidust fassaadikimm 9 eurot.\u00a0
\u2022Katuselaud – okaspuit 12,50 eurot.\u00a0
\u2022Katusesindel – okaspuit 14-20 eurot.\u00a0
Kulud tervikuna (t\u00f6\u00f6d, transport jne):\u00a0
\u202232-50 eurot\/m2 kolmekordse katuse kohta.\u00a0<\/p>\n