{"id":222,"date":"2011-11-21T15:04:25","date_gmt":"2011-11-21T15:04:25","guid":{"rendered":"http:\/\/www.puitkatused.ee\/?p=78"},"modified":"2023-09-14T10:29:34","modified_gmt":"2023-09-14T10:29:34","slug":"looduslik-katus-kaunistab-maja","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/dev.codenot.studio\/puitkatused\/looduslik-katus-kaunistab-maja\/","title":{"rendered":"Looduslik katus kaunistab maja"},"content":{"rendered":"<p>T\u00e4nap\u00e4eval pannakse puitkatuseid v\u00e4ga erinevatele hoonetele, ka ultramoodsate majade projekteerijad on selle materjali enda jaoks avastanud ja kasutavad puitu julgelt.<br \/> Sobivaimad hooned puit\u00ackatuste alla on siiski suvilad ja maaelamud, kus varemgi selline katus peal olnud.<\/p>\n<p>Eestis kasutatakse nelja t\u00fc\u00fcpi puidust katusekatteid: sindelkatused, kimmikatused, laastukatused (pilbaskatused) ja laudkatused. Puitkatuse kattematerjalide vahel valikut tehes v\u00f5iks ennek\u00f5ike silmas pidada ehitatava hoone funktsiooni ja sellele sobivat katet. N\u00e4iteks laastukatus on siiski \u00fcsna arhailine ja sobib kaunistama lihtsamat hoonet. Sindli ja kimmi puhul on juba keerulisem \u00fchte teisele eelistada, materjalina on nad suhteliselt sarnased ja kogenematu silm ei pruugi neid katusel eristadagi. Siiski annab katusekimmi otsi l\u00f5igates (n\u00e4iteks teravaks v\u00f5i \u00fcmaraks) saavutada v\u00e4ga dekoratiivseid ja kordumatuid katuseid. Sindli eelisteks on seevastu kindlasti nende \u00fchendamine \u00fcksteise sisse, mis j\u00e4tab nad katusele sisuliselt puidust kilpide ridadena.<\/p>\n<p>Vanasti m\u00f5jutas katusekatte valikut suuresti selle hind ja materjali k\u00e4ttesaadavus, nii olid enamasti maapiirkondades levinud laastu- ja laudkatused. Sindel ja kimm olid rohkem ehk linnainimese katusekatted, mida v\u00f5ib t\u00e4nap\u00e4evalgi n\u00e4iteks N\u00f5mme piirkonnas \u00fcsna tihti kohata. T\u00e4nap\u00e4eval on katusekattematerjalide k\u00e4ttesaadavus ja valik oluliselt kasvanud, seet\u00f5ttu on inimestel \u00fcsna raske oma valikut teha. V\u00e4ga edukalt kasutatakse nii kimme kui sindleid ka fassaadikatte\u00acmaterjalina, t\u00e4nap\u00e4eva arhitektid kombineerivad seda materjali laudisega ja kasutavad ka iseseisva fassaadikattena.\u00a0<br \/> Katuselaast valmistatakse tavaliselt haavapuidust, mille eelisteks v\u00f5ib pidada suhteliselt h\u00e4sti t\u00f6\u00f6deldavat ja oksavaba materjali. On kasutatud ka kuusepuitu, kuid oksavaba puitu on v\u00e4ga keeruline hankida. Sindlid ja kimmid saetakse spetsiaalsel pingil v\u00e4lja okaspuupakust, kasutatakse nii m\u00e4nni- kui ka kuusepuitu.<\/p>\n<p>Puitkatuse paigaldamine ei ole kuigi keeruline, n\u00f5udes ehk lihtsalt aega ja p\u00fcsivust. Tavaliselt vana katus eemaldatakse kuni sarikateni, viimaseid korrigeeritakse ja rihitakse neile roovitus. Seej\u00e4rel saab asuda juba katusekattematerjali paigaldama. \u00dche sindli, kimmi v\u00f5i laastu paigaldamisega kaetakse orienteeruvalt k\u00f5igest 0,014 m\u00b2. See on ka p\u00f5hjuseks, et \u00f5ppinud mehed paigaldavad p\u00e4evas orienteeruvalt 10\u201315 m\u00b2 katusekatet.\u00a0<br \/> Puitkatuste eeliseks v\u00f5rreldes muude materjalidega v\u00f5iks pidada eelk\u00f5ige looduslikku ja v\u00e4ga kaunist materjali. Teiseks ja mitte v\u00e4hemt\u00e4htsaks faktoriks on kindlasti ka renoveeritavate katuste sarikate suhteliselt suured vahed, mis rasket katusekivi kanda ei suuda.<\/p>\n<p>Puitkatuste hinnad on enamasti v\u00f5rreldavad muude katusekatete omadega. Odavaks neid pidada ei saa, pigem kesk- v\u00f5i k\u00f5rgemasse hinnaklassi kuuluvaks. Renoveeritava katuse puhul, kuhu tahetakse alla ehitada eluruume, on t\u00e4iesti reaalne koos k\u00f5igi t\u00f6\u00f6de ja materjalidega sarikatest v\u00e4ljaspoole saada katusekatte ruutmeetri hinnaks 500\u2013600 krooni.\u00a0Puidu t\u00f6\u00f6tlemine pikendab katuse eluiga v\u00e4hemalt kaks korda.<\/p>\n<p>T\u00e4nap\u00e4eva puitkatuste elueaks loetakse 10 aastat katusekatte kihi kohta. Reaalne kogemus t\u00e4nap\u00e4eva puitkatuste ja ka teiste suhteliselt uute materjalide osas tegelikult puudub, kuna need katused ei ole lihtsalt j\u00f5udnud nii vanaks elada.\u00a0<br \/> Korrektse hoolduse ja t\u00f5rvamisega on puidust katusekatte vastupanuv\u00f5imet ilmastikutingimustele v\u00f5imalik kindlasti t\u00f5sta v\u00e4hemalt kahekordseks. K\u00f5ige suuremaks vaenlaseks puitkatusele on p\u00e4ike, mille ultraviolettkiirgus lagundab vaiku puidu sees ja seet\u00f5ttu muudab puidu pudedaks.\u00a0<\/p>\n<p>Et suurendada puidu vastupanuv\u00f5imet, kasutatakse just t\u00f5rvamist, mis peab t\u00f5stma puidu loomulikku vaigusisaldust (t\u00f5rv on ju tegelikult puidust v\u00e4lja kuumutatud vaik). Vanasti p\u00f6\u00f6rati puitkatuse eluea t\u00f5stmiseks suurt t\u00e4helepanu puidu valikule, t\u00e4nap\u00e4eva tootmistempo juures on r\u00f5hk pigem puidu t\u00f6\u00f6tlemisel: kasutatakse s\u00fcvaimmutamist puidukaitsekemikaalidega, t\u00f5rvamist v\u00f5i t\u00f5rva\u00f5litamist.\u00a0<\/p>\n<p>Janek K\u00e4\u00e4rd<br \/> O\u00dc Puitkatused juhataja<br \/> Ilmunud \u00c4rip\u00e4ev 01.06.2005<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>T\u00e4nap\u00e4eval pannakse puitkatuseid v\u00e4ga erinevatele hoonetele, ka ultramoodsate majade projekteerijad on selle materjali enda jaoks avastanud ja kasutavad puitu julgelt. Sobivaimad hooned [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[19],"tags":[],"class_list":["post-222","post","type-post","status-publish","format-standard","hentry","category-uudised"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/dev.codenot.studio\/puitkatused\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/222","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/dev.codenot.studio\/puitkatused\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/dev.codenot.studio\/puitkatused\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.codenot.studio\/puitkatused\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.codenot.studio\/puitkatused\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=222"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/dev.codenot.studio\/puitkatused\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/222\/revisions"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/dev.codenot.studio\/puitkatused\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=222"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.codenot.studio\/puitkatused\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=222"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.codenot.studio\/puitkatused\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=222"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}