{"id":1116,"date":"2017-03-29T09:24:19","date_gmt":"2017-03-29T09:24:19","guid":{"rendered":"http:\/\/www.puitkatused.ee\/?p=1116"},"modified":"2023-09-14T10:28:29","modified_gmt":"2023-09-14T10:28:29","slug":"kas-ja-millal-tasub-palkelamu-renoveerida-2","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/dev.codenot.studio\/puitkatused\/kas-ja-millal-tasub-palkelamu-renoveerida-2\/","title":{"rendered":"Kas ja millal tasub palkelamu renoveerida"},"content":{"rendered":"

Ingrid Maasik\/ \u00e4rileht.delfi.ee\u00a0<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/a>Vana palkhoone puhul tuleb hoolega kaaluda, kas renoveerida ja mis mahus, ja kas \u00fcldse. Kui maja on v\u00e4ga kahjustatud, siis v\u00f5ib ka m\u00f5elda selle konserveerimisele ja kasutamisele k\u00f5rvalhoonena. Palkseinte puhul kipub rahaline piir olema sealmaal, et kui vahetusse l\u00e4heb juba \u00fcle veerandi majapalkidest, siis oleks ehk m\u00f5istlik ehitada uus hoone.<\/strong><\/p>\n

Enne kui asuda vana maapalkelamut korda tegema, tuleb prioriteet paika panna. Kui eelk\u00f5ige soovitakse maal nautida k\u00f5igi mugavustega elamist, siis on vast m\u00f5ttekam ehitada uus maja. Kui eelistatakse vana maamaja olustikku, siis tasub renoveerida.
\nRenoveerimine algab maja p\u00f5hjalikust \u00fclevaatamisest. Selleks on soovitatav varuda paber, pliiats, kaamera ja vihmamantel. Et midagi kahe silma vahele ei j\u00e4\u00e4ks, soovitatakse jagada maja m\u00f5ttes osadeks \u2013 sokkel, seinad, katus jne \u2013 ning edeneda vaatlemisega loogiliselt, n\u00e4iteks soklist k\u00f5igi hooneosade kaupa katuseni. Sama p\u00f5him\u00f5te kehtib siseruumides.
\nEraldi vaatlus tuleks teha vihmasaju ajal v\u00f5i vahetult p\u00e4rast sadu, mil maapinna vale kalde korral tekivad sokli \u00e4\u00e4rde lombid ning tumedaid m\u00e4rgi laike seintel ja katuse all on kerge m\u00e4rgata. Vaatlusandmed oleks hea \u00fcles m\u00e4rkida ja kasv\u00f5i mobiilikaameraga pildistada. Hoone seisukorrast s\u00f5ltuvalt, kui on tahtmist ja kogemust, on v\u00f5imalik lihtsamate kahjustuste ja nende p\u00f5hjuste otsimisega ka ise hakkama.
\nVana, remontimata maja sise- ja v\u00e4lispindadel paistavad kahjustused h\u00e4sti v\u00e4lja muust pinnast erinevat v\u00e4rvi laikudena, r\u00e4\u00e4kimata aukudest ja pragudest. V\u00e4lisseinas tuleb palkide uurimiseks v\u00f5ib-olla laudist avada. Kahjustuste leidmise j\u00e4rel tehakse kindlaks, millised neist on arenevad ja mis on nende p\u00f5hjused. Enne pole m\u00f5tet midagi parandama asuda, kui p\u00f5hjus pole likvideeritud.
\nVahel on p\u00f5hjust lihtne leida, n\u00e4iteks maja k\u00f5rval kasvava puu juur murendab soklit v\u00f5i katkisest vihmaveetorust niriseb vesi seinale, kuid peidetud p\u00f5hjustele saab enamasti jaole vaid asjatundja abiga. Selleks v\u00f5ib olla vajalik avada konstruktsioone, m\u00f5\u00f5ta materjali niiskussisaldust, v\u00f5tta seeneproove v\u00f5i isegi teha aluspinnase uuringud.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

Kahjustatud vundamendist tungib sisse niiskus<\/strong><\/p>\n

Vanade maamajade vundamentide t\u00fc\u00fcpilised kahjustused ja puudused on t\u00fchjaks pudenenud kivide vahed, liiga madal v\u00f5i eba\u00fchtlaselt vajunud vundament, sademete eest kaitsmata vundamendi serv. Lisaks hoone koormusele m\u00f5jub vundamendile pinnaseniiskus, k\u00fclmakerked, veekoormus jm. Kahjustatud vundamendist ja soklist levivad niiskusprobleemid edasi seintele ja p\u00f5randale, n\u00e4iteks juhul, kui vundament on vajunud v\u00f5i kivivundamendi ja esimese palgirea vahel puudub h\u00fcdroisolatsioon.
\nLihtsamad t\u00f6\u00f6d alusm\u00fc\u00fcri renoveerimisel on paigast nihkunud nurgakivide tagasi nihutamine, pragude t\u00e4itmine, sobiva laiuse ja kaldega veelaua paigaldamine sokliosa kohale, h\u00fcdroisolatsiooni lisamine kivim\u00fc\u00fcri ja palkide vahele. Tuleb silmas pidada, et maapinna kalle oleks hoone poolt v\u00e4ljapoole, et vesi liiguks majast eemale, vihmavees\u00fcsteem oleks terve ja t\u00f6\u00f6korras, puud-p\u00f5\u00f5sad ei kasva seina \u00e4\u00e4res.
\nVundamendi seisukord s\u00f5ltub nii aluspinnasest kui vundamendi materjalist ja t\u00fc\u00fcbist, samuti vundamendi rajamisel tehtud t\u00f6\u00f6 kvaliteedist, seet\u00f5ttu on iga juhtum erinev ja \u00fcldkehtivat renoveerimisretsepti raske v\u00e4lja tuua. \u00dcldiselt p\u00fc\u00fctakse vanu vundamente kindlustada, armeerida ja soojustada.
\nLeidub ka hooneid, millel polegi vundamenti. Vanemad taluhooned toetati nurgakividele. Kui selline hoone on vajunud v\u00f5i \u00fcmbritsev pinnas t\u00f5usnud, siis on puitkonstruktsioon t\u00f5en\u00e4oliselt pinnasega kokkupuutes. Alumised seinapalgid ja p\u00f5randakonstruktsioon on sellistel juhtudel sageli seenm\u00e4danikust kahjustatud, mis pole ohtlik mitte ainult hoonele, vaid ka elanikele. Kopitusl\u00f5hn siseruumides v\u00f5ib viidata hallitus- ja seenkahjustustele. Olukorra likvideerimiseks v\u00f5idakse t\u00e4itepinnast koorida, hoonet t\u00f5sta, vett hoonest eemale juhtida, vahel v\u00f5idakse paigaldada drenaa\u017e. P\u00f5randakonstruktsioon avatakse ja nii p\u00f5randates kui seintes asendatakse k\u00f5ik kahjustatud puittarindid.<\/p>\n

\"\"<\/a><\/p>\n

\u00a0Kuni neljandik palkidest tasub veel v\u00e4lja vahetada<\/strong><\/p>\n

\n

Enamasti on v\u00e4lisseinte kahjustused p\u00f5hjustatud liigsest niiskusest ja vihmaveest. T\u00fc\u00fcpilised kahjustatud kohad on k\u00f5ige alumised (vundamendi pealsed) palgiread, akende alused palgid ja kohad seinal, kuhu l\u00fchikesest r\u00e4\u00e4stast v\u00f5i katkisest vihmaveetorust vihmavett peale sajab. \u00dclemiste palgiridade kahjustused on p\u00f5hjustatud leketest katuses. UV-kiirgus koos tuule ja vihmaga p\u00f5hjustab materjali erosiooni l\u00f5unaseinal.
\nKahjustatud kohad on katmata seinapalkidel \u00fcldjuhul silmaga n\u00e4ha. Need on teist v\u00e4rvi ja teise struktuuriga. Terve puit \u201ek\u00f5liseb\u201c, nagu \u00fctlevad asjatundjad, aga m\u00e4danikust kahjustatud puit on pehme. Seinte renoveerimise k\u00e4igus kahjustatud kohad parandatakse, vajadusel seinad kindlustatakse ja nende soojapidavus taastatakse v\u00f5i parandatakse.
\nKahjustuste parandamiseks v\u00f5ib olla vajalik hoonet kergitada. N\u00f5nda asendatakse n\u00e4iteks m\u00e4danenud aluspalgid. V\u00e4iksemad palkhooned v\u00f5etakse vahel lahti, erinevad asendus- ja parandust\u00f6\u00f6d tehakse kokku panemise k\u00e4igus. V\u00e4iksemate kahjustuste korral saab hakkama palkide osalise asendamisega.
\n\u201eHea tava \u00fctleb, et kahjustunud materjal asendatakse sama materjaliga,\u201c r\u00e4\u00e4gib Andres Uus MT\u00dcst Vanaajamaja. \u201eSee t\u00e4hendab, et kahjustunud palksein tuleks v\u00f5imalusel asendada palkidega. Asenduspalk peab olema kvaliteetne: kuiv, kahjustusteta ja reeglina okaspuu. V\u00f5imalusel v\u00f5ib kasutada taaskasutusmaterjali \u2013 m\u00f5ne vana palkhoone korras palki. Suuremates kahjustunud kohtades asendatakse kogu palk. Kui tegemist on v\u00e4iksemate, lokaalsete kahjustustega, siis on v\u00f5imalik ka osaline asendus ehk proteesimine. Kui aga on tegemist l\u00e4bivate kahjustustega kogu seina ulatuses, siis sellises olukorras v\u00f5ib hilisema vajumise v\u00e4ltimiseks kasutada p\u00fcstpalkidega asendamist.\u201c
\nM\u00f5nel hoonel pole muud h\u00e4dagi, kui et palksein on kumeralt v\u00e4lja vajunud. Selle p\u00f5hjuseks v\u00f5ib olla nii ehitusaegne viga v\u00f5i hilisema \u00fcmberehituse k\u00e4igus tehtud vead, n\u00e4iteks tugikonstruktsioonide eemaldamine v\u00f5i algsest raskem katusematerjal. V\u00e4lja vajunud seina saab sirutuspuude abil uuesti sirgeks ajada.
\nVana palkhoone puhul v\u00f5ib ette tulla k\u00fcsimus, kas renoveerida ja mis mahus, ja kas \u00fcldse. Kui maja on v\u00e4ga kahjustatud, siis v\u00f5ib ka m\u00f5elda selle konserveerimisele ja kasutamisele k\u00f5rvalhoonena.
\nAndres Uus \u00fctleb, et vana maja renoveerimisel on alati mitu piiri \u2013 rahaline, emotsionaalne. \u201ePalkseinte korral kipub rahaline piir olema kusagil sealmaal, et kui vahetusse l\u00e4heb juba \u00fcle veerandi majapalkidest, siis oleks ehk m\u00f5istlik ehitada uus hoone,\u201c \u00fctleb ta.<\/p>\n<\/blockquote>\n

Kui rasket katusekatet vana maja kannab?<\/strong><\/p>\n

Katuste ja katuslagede t\u00fc\u00fcpilised kahjustused on lekkiv katusekate, katte puudulik kinnitus, katusekatte aluse l\u00e4bivajumised, puudulikud \u00e4\u00e4re-, serva- ja katteplekid ning ebatihedused katusekattest korstna jm l\u00e4biviikude juures.
\nEttev\u00f5tte Puitkatused O\u00dc juhataja Janek K\u00e4\u00e4rd ei ole seni veel n\u00e4inud katust, mida renoveerida ei saaks. \u201eAlati ei pruugi see olla (rahaliselt) otstarbekas ja oleks lihtsam uutest materjalidest ehitada, aga meie oleme pigem seda meelt, et p\u00fc\u00fcame vana s\u00e4ilitada. Lisaks oleme suures osas p\u00fc\u00fcdnud ehitada uued konstruktsioonid vanadele v\u00f5imalikult sarnased, et s\u00e4ilitada hoone \u00fchtsus,\u201c \u00fctleb ta.
\nKatuse seisukorra hindamist alustatakse v\u00e4lise vaatlusega nii harjajoonel kui r\u00e4\u00e4stas. K\u00e4\u00e4rdi s\u00f5nul on seda v\u00f5imalik teha ka fotode p\u00f5hjal, kui hoonel pole just v\u00e4ga mitut kihti katusekatet. Vaatlus seestpoolt kinnitab v\u00e4lise vaatluse hinnanguid, lisaks hinnatakse n\u00fc\u00fcd ka sarikate olukorda, tugevust ja vajalikke parendust\u00f6\u00f6de hulka.
\nKatuset\u00f6id alustatakse vana katusekatte eemaldamisega ning j\u00e4tkatakse sarikate \u00fclevaatuse-parendamise-t\u00e4iendamisega. S\u00f5ltuvalt valitud konstruktsioonist on j\u00e4rgmine etapp kas aluskatte paigaldamine, tuulutusliistuga kinnitamine, roovituse paigaldamine, katusekatte paigaldamine ja viimistlemine v\u00f5i lihtsam variant, kus roovitus ja katusekate kinnitatakse otse sarikatele.
\nElamu ja k\u00f5rvalhoone katuset\u00f6\u00f6de vahel on sageli konstruktsiooniline erinevus. K\u00e4\u00e4rd selgitab, et t\u00e4nap\u00e4eval p\u00fc\u00fctakse elamus v\u00f5imalikult palju ruumi \u00e4ra kasutada ja katusealune, kus vanasti oli tuulduv p\u00f6\u00f6ning, ehitatakse t\u00e4is. See eeldab katuslae ehitamist ja katusealuse soojustamist. Aida v\u00f5i kuuri puhul ei ole see tihti vajalik, lihtsamal juhul p\u00e4\u00e4seb siin vana katuse mahav\u00f5tmise, roovituse korrastamise ja n\u00e4iteks uue laastukatuse paigaldamisest.
\nKus on katuse renoveerimise m\u00f5ttekuse piir? K\u00e4\u00e4rdi ettev\u00f5te tegeleb peamiselt puidust katusekatetega, millele ei ole oluline \u00fclisirge alus. \u201eVast v\u00f5iks olla see otsustamise alus \u2013 n\u00e4iteks plekkkatus vajab v\u00e4ga sirget alust, tihti on seda raske ja kulukas vanadele k\u00f5veratele sarikatele ehitada. Teine otsustamise alus v\u00f5ib olla muidugi ka kandev\u00f5ime \u2013 vanadel hoonetel on sarikad suurema sammuga, need ei pruugi raskeid katusekattematerjale kanda.\u201c<\/p>\n

Et majaseen k\u00fclla ei tuleks<\/strong><\/p>\n

M\u00f5istagi ei saa hooned kahjustada vaid v\u00e4ljastpoolt. T\u00fc\u00fcpilised niiskuskahjustused hoonete sees on K\u00e4\u00e4rdi s\u00f5nul p\u00f5hjustatud kehvast ventilatsioonist nii vanades loomapidamise ruumides kui k\u00f6\u00f6kides ja pesemisruumides, samuti l\u00e4bisadudest katusekonstruktsioonis. Vanades palkmajades on tihti esindatud mitu varianti korraga.
\nRenoveerimise k\u00e4igus p\u00f5hjustatakse tihti uusi niiskuskahjustusi. Mugavama elu nimel tuuakse WC-d ja vannitoad majja ning kiputakse vana\u00a0palkmaja\u00a0\u00fcleni soojustama.
\n\u201eT\u00fc\u00fcpiline viga, mida tehakse, on hoonete seespoolne soojustamine,\u201c kommenteerib Andres Uus. \u201eSee on niiskustehniliselt ohtlik. Palkhoonet v\u00f5ib maksimaalselt seestpoolt soojustada kuni 50 mm. Suurema soojustamise korral on oht, et \u00f5hk konstruktsioonides jahtub liialt ja hakkab kondenseeruma seinakonstruktsioonides.\u201c
\nTeine koht, kus tihti peale remonti v\u00f5ib majaseen k\u00fclla tulla, on p\u00f5randate soojustamine. T\u00fc\u00fcpiline vale p\u00f5randakonstruktsioon on selline: p\u00f5rand soojustatakse \u00e4ra ja alla j\u00e4etakse v\u00e4ike \u00f5hkvahe, mis on kas ilma tuulutuseta v\u00f5i ebapiisava tuulutusega. See p\u00f5hjustab Uusi s\u00f5nul p\u00f5randaaluse niiskustaseme t\u00f5usu, nii et p\u00f5randaalustesse puitkonstruktsioonidesse s\u00e4tib ennast sisse majaseen. Aktiivne seen v\u00f5ib soodsatel tingimustel p\u00e4evadega kasvada, kahjustunud ala suureneb kiiresti ja juba aasta peale remonti kukutakse l\u00e4bi p\u00f5randa.<\/p>\n

Alt \u00fcles v\u00f5i \u00fclevalt alla liikuda?<\/strong><\/p>\n

Renoveerimist\u00f6\u00f6de maht ja kulg s\u00f5ltub hoone esialgsest seisukorrast ja kahjustuste ulatusest. K\u00e4\u00e4rd \u00fctleb, et k\u00f5ige t\u00f5sisemalt tuleb suhtuda l\u00e4bisadudesse katusest, mis kahjustavad nii katusekonstruktsiooni kui seinu ja p\u00f5hjustavad hiljem suuri kulusid.
\nKatusekahjustused progresseeruvad kiiresti, hoiatab ta. Andres Uus r\u00f5hutab, et m\u00f5istlik on l\u00e4heneda hoonele alt \u00fcles: esimesena v\u00f5imalusel v\u00f5tta ette vundamendi parandust\u00f6\u00f6d, siis seinad ja peale seda katus.
\nM\u00f5lemal on \u00f5igus \u2013 ideaalne variant on kompleksne renoveerimine projekti alusel. Mida mahukamad t\u00f6\u00f6d, seda selgem ja l\u00e4bim\u00f5eldum peab olema eesm\u00e4rk. Nii majaomaniku kui v\u00f5imalike t\u00f6\u00f6v\u00f5tjate jaoks on ehitusprojekt eesm\u00e4rgip\u00e4rase tegevuse aluseks. \u201eRenoveerimist\u00f6\u00f6de projektis on \u00e4ra n\u00e4idatud vundament, p\u00f5randad, laed ja katusekonstruktsioon,\u201c r\u00e4\u00e4gib K\u00e4\u00e4rd. \u201eKehvas seisukorras vana maja tehakse t\u00e4iesti t\u00fchjaks, eemaldatakse ka p\u00f5randad ja laed, v\u00f5etakse eest uksed-aknad; t\u00f5stetakse hoone \u00fcles, et p\u00e4\u00e4seks vundamenti taastama; paralleelselt palgivahetust\u00f6\u00f6dega v\u00f5etakse katus maha, et p\u00e4\u00e4seks vajadusel murispuud ja talasid vahetama, parandatakse-remonditakse sarikad ja katusekonstruktsioon, l\u00f5puks paigaldatakse uus katusekate.
\nRenoveerimise p\u00f5hieesm\u00e4rk on turvaline, terve ning palkelamule sobiva sisekliimaga hoone, mille oman\u00e4olisust on renoveerimist\u00f6\u00f6de k\u00e4igus s\u00e4ilitatud. T\u00f6\u00f6d edenevad loogilises j\u00e4rjekorras alates h\u00e4davajalike t\u00f6\u00f6dega \u2013 nagu seenm\u00e4daniku likvideerimine ja konstruktsioonide kandev\u00f5ime tagamine \u2013 ja l\u00f5petades hoone s\u00e4ilimise seisukohast teisej\u00e4rguliste t\u00f6\u00f6dega nagu mugavustaseme t\u00f5stmine.<\/p>\n

Milj\u00f6\u00f6d rikkumata saab energiat\u00f5husust parandada kolmandiku v\u00f5rra<\/strong><\/p>\n

Suvekasutuses olevas palkelamus ei ole tingimata vajadust suuremate soojustust\u00f6\u00f6de j\u00e4rele, aastaringselt elatavas palkelamus t\u00f5useb elamismugavuse teema kindlasti teravamalt esile. Mugavustaseme t\u00f5stmiseks tuuakse n\u00e4iteks WC ja pesuruumid majja sisse ning hoone soojustatakse. See m\u00f5jutab nii suurel m\u00e4\u00e4ral vana palkmaja niiskusre\u017eiimi ja \u00f5huvahetust, et isegi v\u00e4ikeste kavandamise v\u00f5i teostuse k\u00e4igus tehtud vigade tagaj\u00e4rjeks v\u00f5ivad olla uued ja seekord juba raskemini avastatavad niiskuskahjustused.
\nLisandunud soojustusega kaasneb vajadus kontrollitud \u00f5huvahetuse ja t\u00f5husama k\u00fcttes\u00fcsteemi j\u00e4rele. Asjatundjate s\u00f5nul saab vana maamaja milj\u00f6\u00f6d rikkumata paranda hoone \u00fcldist energiat\u00f5husust kolmandiku v\u00f5rra ja v\u00e4hendada soojusenergia kulu umbes 40%. Eraldi v\u00f5ttes annab k\u00f5ige suuremat energias\u00e4\u00e4stu v\u00e4lisseinte lisasoojustamine, efektiivsem k\u00fctteallikas ja hoonepiirete \u00f5hulekete v\u00e4hendamine koos soojustagastuse ventilatsiooniga.. Kuid nagu \u00f6eldud, tuleb k\u00f5igepealt kaaluda k\u00fcsimust, kui palju mugavusi on m\u00f5tet vanale maamajale k\u00fclge pookida, ja vastust renoveerimist\u00f6\u00f6de edenedes mitte meelest lasta.
\nInformatsiooni vana palkelamu renoveerimise kohta saab n\u00e4iteks MT\u00dc-st Vanaajamaja, Eesti Vaba\u00f5humuuseumist, S\u00e4\u00e4stva renoveerimise infokeskusest, renoveerimisele keskendunud professionaalsetelt inseneridelt ja arhitektidelt. Renoveerimist\u00f6\u00f6de eel tuleb konsulteerida kohaliku omavalitsuse ehitusala spetsialistiga ning ajada korda vajalikud dokumendid. Kui asjatundjatel n\u00f5u k\u00fcsida, on suurem t\u00f5en\u00e4osus, et renoveerimisel tehakse kohe esimese korraga k\u00f5ik \u00f5igesti, mis s\u00e4\u00e4stab palju raha ja aega.
\nL\u00f5puks on asjakohane meelde tuletada, et v\u00e4iksemadki parandus- ja hooldust\u00f6\u00f6d tuleb nende ilmnemisel kohe \u00e4ra teha, n\u00e4iteks kinnitada vundamendist v\u00e4lja varisenud kivi, kinnitada \u00e4ravajunud veeplekk, hoida katus ja rennid sodist puhtad. Maja s\u00e4ilimise eelduseks on j\u00e4rjepidev hooldus.<\/p>\n

Artikli kirjutamisel on kasutatud ka Joosep Metslangi koostatud Vana maamaja k\u00e4siraamatut ja TT\u00dc \u201eMaaelamute sisekliima, ehitusf\u00fc\u00fcsika ja energias\u00e4\u00e4stu\u201c uuringut.<\/em><\/p>\n

http:\/\/arileht.delfi.ee\/news\/ehitusjakinnisvara\/kas-ja-millal-tasub-vana-palkelamu-renoveerida?id=77662322<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Ingrid Maasik\/ \u00e4rileht.delfi.ee\u00a0 Vana palkhoone puhul tuleb hoolega kaaluda, kas renoveerida ja mis mahus, ja kas \u00fcldse. Kui maja on v\u00e4ga kahjustatud, […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":71,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[6],"tags":[],"class_list":["post-1116","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-kuidas"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/dev.codenot.studio\/puitkatused\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1116","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/dev.codenot.studio\/puitkatused\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/dev.codenot.studio\/puitkatused\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.codenot.studio\/puitkatused\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.codenot.studio\/puitkatused\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1116"}],"version-history":[{"count":0,"href":"https:\/\/dev.codenot.studio\/puitkatused\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1116\/revisions"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.codenot.studio\/puitkatused\/wp-json\/wp\/v2\/media\/71"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/dev.codenot.studio\/puitkatused\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1116"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.codenot.studio\/puitkatused\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1116"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.codenot.studio\/puitkatused\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1116"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}