KAIRI OJA
Äripäeva kaasautor
(Jätk Puitkatus võlub naturaalsusega I osa – 03.10.15)
Laias maailmas on Käärdi sõnul kõige tuntum nimetus ingliskeelne shingle – eesti keeles kõlab justkui sindel, aga meie mõistes on tegemist kimmikatusega.
Kimmikatus lähedalt, harja tuulutus
Need on kiilukujulised lauakesed, mida erinevates maailma otsades valmistatakse saadaolevast puidust. “Meil on enamasti selleks okaspuit – kuusk ja mänd –,kuid oleme kohanud ka haavapuidust kimmikatuseid ……… Venda jätkab, et Põhja-Ameerikas on see materjal levinud seedrist ja tihtipeale ehitatakse lisaks katustele ka fassaadid sama materjaliga. “See on muide ka Eestis kasvav trend,” lisab ta.
Sindel Eesti mõistes kujutab endast Venda sõnul soon/punni ühendusega katusekattematerjali, st sindlid kinnituvad teineteise sisse. “Nii on võimalik ehitada tihedamaid katuseid, kuid seesama ühenduse koht võib olla ka murede põhjustajaks, kuna sealt ei pääse niiskus piisavalt kiiresti välja kuivama ja nii võib see põhjustada katusekette kiiremad riknemist,” hoiatab ta.
Laastukatus soodsam valik. Erinevatest puitkatustest teatakse siinmail laastukatuseid Käärdi sõnul vist kõige rohkem. Katuselaastud on valmistatud tavaliselt kas haavapuidust, mille eeliseks on kergesti töödeldav suuresti oksavaba puit, või siis kuusepuidust, millel on teravad väikesed oksad. “Laastusid valmistatakse veel ka männist, aga kuna männil on suured oksad, siis meie ei ole nii head männipuitu kohanud, millest kannataks hästi laastu
lasta,” ütleb Käärd. 
Laastukatused on tema sõnul puitkatustest odavaimad ja ajalooliselt olid need meil ka levinumad. “Kimmid ja sindlid kaunistasid vanasti rohkem linnamehe majasid, mis olid ehk natuke rohkem väljapeetud. Kuna nende materjal on saetud, laastud aga pakust tõmmatud, siis iga laast on erineva laiusega. Sindlid ja kimmid jäävad aga korrektsemad, kuna nende kuju on standardne ega erine üksteisest,” valgustab Käärd.
Laudkatuse põhimõte on, et alumiste laudade vahekohad kaetakse pealmistega, nii tekib nn kaanetuslaudis. Kuna need on olnud paadikuuride jt vähemtähtsate katuste materjal (linnades ka kivikatuste aluskatuseks), ei olnud probleemiks see, kui mõni laud end natuke üles kergitas.
Laudkatus Rootsis 2013
“Tänapäeval tuleks ikka väga põhjalikult konstruktsioon läbi mõelda, kui laudkatust soovitakse. Kindlasti peaks ehitama ka vettpidava aluskatuse, sest puidu sisse ju ei näe ja mõni laud võib ikka kinnitusest lahti kerkida,” soovitab Käärd.
Kliendid leiavad üles kasvõi ilma otsast. Tänapäeval on Käärdi sõnul suureks abiks kliendisuhete loomisel kindlasti internet. “Oleme proovinud hoida oma ettevõtte info kergesti leitava, nii et kes ikka huvi puidust katusekattematerjalide vastu tunneb, see ühte- või teistpidi võiks meie firma juurde ka sattuda,” leiab Käärd.
“Aeg-ajalt leiame äramainimist trükimeedias ja eelmisel aastal hoidsime reklaamtekste läbi aasta ka ühes raadiojaamas. Massreklaami me teha ei suuda, aga eesmärk on leida üles just see klient, kellel suurem huvi puidust katuste, traditsiooniliste ehitusvõtete ja -materjalide vastu,” ütleb ta.
Hinnainfoga soovitab Käärd tutvuda pigem ettevõtte veebilehelt. Keskmist katusehinda ta öelda ei taha: “Iga olukord on ju erinev. Hea meelega koostame konkreetsele objektile konkreetse hinnapakkumise.”
Igal kevadel uus hindamine. Eestis usun, et Põhja-Eesti poole peal oleme vist üks suuremaid puitkatuste ehitajaid, samas ei ole see kunagi eesmärk omaette olnud, pigem on meie huvi olla parim või pädevaim kui suurim,” sõnab Käärd. Välisturuga ettevõte tema sõnul tänaseni väga palju tegelenud ei ole. “Korra aastas müüme ehk kaupa piiri taha või ehitame ise lähivälismaal, aga selle osakaal on kaduvväike,” lisab ta.
“Kui ma räägin sellest aastast, siis suurt laienemise plaani meil hetkel ei ole. Tundub et ehituses on rahulikumad ajad,” tõdeb ta.
Tööturu olukorda on Käärdi sõnul võimalik tavaliselt ära näha kevadel, kui on korraldatud konkurss paarile vakantsele ametikohale. “Juba kandidaatide arvu järgi on pilt selge – kas neid on 30 või 300,” teab Käärd ja lisab, et kindlasti pole kvalifikatsiooniga töötajate leidmine liialt lihtne. Praeguseks on OÜs Puitkatused töötanud paar inimest väga pika staažiga. Nad on käinud mõned aastad piiri taga tööl, kuid siiski kodumaale naasnud. “Ent selge on, et Soome tööturuga konkureerimine on sageli komplitseeritud. Kes kord sinna juba omale elamise rajanud ja ka oma perekonna sinna integreerinud, see naljalt enam tagasi ei tule,” tõdeb Käärd.
Kõik tootmiseks vajalik materjal Saaremaalt. Kuna tootmise pool asub Saaremaal, varutakse kogu tootmiseks vajalik puit samuti sealt. “Ehituseks vajalikud saematerjalid proovime tavaliselt muretseda objektidele võimalikult lähedalt, et hoida all transpordikulusid ja toetada samas kohalikku ettevõtlust,” sõnab Käärd.
Käärd sõnab, et üldistuste tegemiseks ei ole tal ehk piisavad pädevust, kuid et selgelt võib väita, et siinsel ehitusturul laiemalt on juba paar aastat olukord pigem rahulik. “Samas on see hea aeg just eraisikutel ehitada, sest ehitushinnad on mõistlikud ja kui turg peaks elavnema, siis ei leia enam ehitajat nii lihtsalt,” märgib
ta. Ehitushindadele näeb ta pigem tõusutrendi – Skandinaavia turg on lähedal ja mõjutab meid paratamatult, kasvõi selle kaudu, et tööjõud liigub välja.
Katused vajavad hoolt. OÜ Puitkatused on võimeline ehitama ka muinsuskaitsealuseid objekte, selleks on ettevõttel vastav tegevusluba. “Omame pädevust hoonetel palkide vahetamiseks, oleme Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu liige ja muide meie registreeritud aadress on samuti maal, nii et oleme tegelikult maakad,”
naljatleb Käärd.
Ta soovitab puitmaterjali, mis katuste valmistamiseks kasutatakse, eelnevalt süvaimmutada vastava kemikaaliga, mis puidu eluiga pikendab. “Valikukoht on siin, kas valida sügavimmutamine, tõrvaõlitamine, tõrvamine, või osa kattematerjalide puhul rootsi tüüpi muldvärvidega värvimine,” ütleb Käärd.
Käärd rõhutab, et nagu paljud teised asjad majapidamises vajavad ka puidust katuse- ja fassaadikatted aeg-ajalt puhastamist ja kontrolli. Et need ikka kestaks.
Kommentaar
Osa töid jäi paremat ilma ootama
MONIKA JÕEMAA
C. R. Jakobsoni Talumuuseumi direktor
C. R. Jakobsoni Talumuuseumi veski katus ja fassaad sai renoveeritud 2012. aastal ja ait 2013. aastal. Veski restaureerimine koosnes laastukatuse vahetusest, palkide vahetusest, akende restaureerimisest, vundamenditöödest ja tõrvamisest. Aida katuse ja fassaadi remont sisaldas laastukatuse vahetust, mädanenud palkide vahetust, tõrvamist ja vundamenditöid.
Renoveeritud muuseumihoonetel olid ka varem laastukatused, lisaks on muuseumihooned ka muinsuskaitse all, seega tuli järgida muinsuskaitse eritingimusi. Sel puhul on vajalik muinsuskaitseameti poolt kinnitatud ehitusprojekt ning samuti ehituse ajal muinsuskaitseline järelevalve.
Koostöö OÜga Puitkatused oli väga meeldiv, nad tegid oma tööd vastutustundlikult. Kui jäid mõned tööd, mida kehva ilma tõttu teha ei saanud, tehti need hiljem paremate ilmaoludega ära. Ka muinsuskaitseameti järelevaatajal polnud neile ettekirjutusi. Pärast seda on koostöö nende meestega jätkunud, oleme nende kogemusi kasutanud ka pärandtehnoloogiate õpitubade läbiviimiseks. Nad on õpetanud laastukatuse löömist ja palgitööd meie 2014. aasta talupäeval, kus tehti valmis liivakast laastukatuseosaga, 2015. aasta kevadel õpetasid nad meile kaevurakete tegemist.
Lisaks on muuseumihooned muinsuskaitse all, seega tuli järgida muinsuskaitse eritingimusi.