Kimmikatused
Kimmikatustel on ajalooliselt väga pikad traditsioonid Põhjamaades, Euroopas, laiemalt tuntakse neid ka Ameerikas üldnimetaja shindle nime all.
Kimmikatuse ehk kimmkatuse toormeks on tavaliselt enamlevinud ja vastupidavam kohalik puit, mis varieerub Eesti haavast, lehise ja seedrini Ameerikas. Põhjamaades on siiski levinuim tooraine kohalik mänd ja kuusk, mis meie oludes on tõestanud ennast vastupidavamana.
Kimmid on põhimõtteliselt kiilukujulised lauakesed, mis kas saetakse või lõhestatakse valitud puidust. Puitkatused OÜ valmistab mõõtudelt järgmisi kimme: laius 80 mm, alumine ots 14−15 mm, ülemine ots 2−3 mm; aga ka erimõõdus.. Kimmidel on palju kasutusvõimalusi: nii katusel ja ka fassaadil, kus enamasti on materjal okaspuust, aga ka sisevoodrina saunaruumides, kus kasutatakse haava- või lepapuitu. Okaspuupuit saunaruumidesse ei sobi.
Ehitamine: Kimmkatus kaitseb väga hästi alumisi konstruktsioone vee, mehhaanilise kulumise jmt kahjustuste eest ning põhimõtteliselt ei ole vajadust kasutada konstruktsioonis aluskatet, kui katusealune on loomulikult tuulduv (ei ole välja ehitatud) Enamasti ehitatakse kimmikatused kolmekihilisena, kus pealmise rea kimm katab alati alumise rea kimmide vahelise prao ja pikkuselt umbes 2/3 alumisest reast. Kuna kimmid on pikkuses kiilukujulised, siis jääb alumine, paksem kolmandik järgneva rea alt välja ja kattele vastupidavuse lisamiseks on soovitatav seda osa kimmist kaitsta kas tõrvaõli või puhta puutõrvaga. Puidust katusekatete enamlevinud immutusvahend on tõrvaõli, mis on hästi töödeldav ja kättesaadav. Puutõrv on levinud rohkem muinsuskaitsealustel objektidel, kus on oluline ajalooline autentsus ja pikk vastupidavus. Kimmikatustele saab anda ainulaadse väljanägemise kimmiotsi erikujuliseks lõigates, levinud on teravaotsalised, ümarad või ühele küljele viltu lõigatud otsad. Siin võib julgelt lasta oma fantaasial lennata.
Vastupidavusest: Kaasaja kimmikatused kestavad orienteeruvalt 10 aastat katusekatte kihi kohta, see tähendab, et kolmekihilisele katusele võib ennustada elueaks vähemalt 30 aastat. Edasine kestvus sõltub pererahva hoolitsusest, korra või kaks aastas peaks hoolas inimene katuse üle vaatama, sealt lahtise sodi (puulehed, okkad jmt) alla pühkima ja vastavalt vajadusele katusekatet immutama-kaitsma. Lisainfot leiate puitkatuste hooldusjuhendist
Kas ma saan endale kimmikatuse ehitada? Kimmikatuse saab ehitada igale hoonele, mille katusekalle on vähemalt 26–30º. Madalama kaldega katustelt ei valgu vihmavesi kiiresti maha ja katuse eluiga on seetõttu lühem. Meie oleme ehitanud ka madalama kaldega katuseid näiteks juhul, kui need on põhikatusega ühenduses (tuulekoda, sissekäik), et säilitada hoone terviklikkus. Sellisel juhul tuleb ehitada lihtsalt korralik vettpidav aluskiht ja juhul, kui kate vajab kiiremini vahetamist, on seda lihtne eemaldada ja uut paigaldada, ilma et tuleks karta läbijookse.
Hinnast: Nagu teisedki looduslikest materjalidest katused, ei ole korralik kimmikatus kindlasti odav. Hinnatase on võrreldav kivikatuse või valtsplekist katusekattega. Koos vana katusekatte mahavõtmise, transpordi jm kuludega tuleb keskmine m² hind 30–45 eurot sõltuvalt katuse keerukusest, konstruktsioonist ja valitud materjalidest.
Ajalooliselt on Tallinnas Nõmmel üsna palju sindli- ja kimmikatustega maju, mille on projekteerinud Edgar Velbri, nimetatud hooneid kutsutaksegi Vilbri majadeks. Lugupeetud arhitekt elas ka ise sarnases majas (Vabaduse pst 127), mis on tänapäevani säilinud.