{"id":654,"date":"2020-11-19T11:28:10","date_gmt":"2020-11-19T11:28:10","guid":{"rendered":"https:\/\/itbac.eu\/?p=239"},"modified":"2024-02-22T19:54:50","modified_gmt":"2024-02-22T19:54:50","slug":"mis-on-arianaluus-ja-miks-seda-vaja-on","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/dev.codenot.studio\/itbac\/mis-on-arianaluus-ja-miks-seda-vaja-on\/","title":{"rendered":"Mis on \u00e4rianal\u00fc\u00fcs ja miks seda vaja on?"},"content":{"rendered":"<div class=\"wp-block-image\"><figure class=\"alignleft size-large is-resized\"><img decoding=\"async\" src=\"https:\/\/dev.codenot.studio\/itbac\/wp-content\/uploads\/2020\/11\/problem-67054_1920-2-1024x633.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-249\" style=\"width:580px;height:358px\"\/><figcaption class=\"wp-element-caption\">Probleem, anal\u00fc\u00fcs, lahendus. Foto: pixabay.com<\/figcaption><\/figure><\/div><p class=\"wp-block-paragraph\">Kui eesti keeles \u00f6elda s\u00f5na \u00e4rianal\u00fc\u00fcs, siis erinevatel inimestel tulevad seda kuuldes p\u00e4he erinevad teemad. Kui n\u00fc\u00fcd inglise keel appi v\u00f5tta, siis on olemas \u00e4rianal\u00fc\u00fcs ehk siis \u201eBusiness analysis\u201c, mis tegeleb protsesside kaardistamisega ja \u00e4rivajaduste v\u00e4ljaselgitamisega. Lisaks on ka olemas \u00e4rianal\u00fc\u00fcs ehk siis \u201eBusiness intelligence\u201c, mis tegeleb anal\u00fc\u00fctikaga, numbrite anal\u00fc\u00fcsimisega ja sellest j\u00e4relduste tegemisega. Siin artiklis ja ka \u00fcldiselt sellel lehel r\u00e4\u00e4gime me ennek\u00f5ike sellest esimesest.<\/p><p class=\"wp-block-paragraph\">Just see segadus anal\u00fc\u00fcsi ja anal\u00fc\u00fctika vahel ongi \u00fcks p\u00f5hjustest, miks mul tekkis tahtmine sellest teemast kirjutada. Teine p\u00f5hjus on see, et tegelikult olen ma oma karj\u00e4\u00e4ri jooksul v\u00e4ga v\u00e4he kokku puutunud korraliku \u00e4rianal\u00fc\u00fcsiga. Midagi k\u00fcll tehakse, aga tavaliselt ilma t\u00e4psema arusaamata, mida tegelikult on vaja kaardistada ning ennek\u00f5ike on eesm\u00e4rgiks kirjeldada infos\u00fcsteemi. \u00c4rianal\u00fc\u00fcs aga ei t\u00e4henda \u00fcldse seda, et l\u00f5pptulemuseks peab olema infos\u00fcsteem. Otse vastupidi, tulemuseks v\u00f5ib olla arusaam, et muuta saab protsesse ja ei ole vaja lisa tarkvara juurde hankida.<\/p><h2 class=\"wp-block-heading\">Mis on \u00e4rianal\u00fc\u00fcs?<\/h2><p class=\"wp-block-paragraph\">Mis siis aga see \u00e4rianal\u00fc\u00fcs e. \u201eBusiness analysis\u201c ikka on? L\u00fchida kirjelduse leiab ka siitsamast ITBAC enda lehelt artiklist <a href=\"https:\/\/dev.codenot.studio\/itbac\/mis-on-it-ja-arianaluus\/\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">Mis on IT- ja \u00e4rianal\u00fc\u00fcs?<\/a> ja sealt kokkuv\u00f5tet tehes on \u00e4rianal\u00fc\u00fcs organisatsiooni muudatuste teostamiseks vajaduste uurimine ja kaardistamine. Seal artiklis on ka \u00e4ra toodud kaks eri rolli: \u00c4rikonsultant ja \u00c4rianal\u00fc\u00fctik, kellest esimene kaardistab organisatsiooni \u00fcldised vajadused ja muudatuskohad ning teine kaardistab siis juba t\u00e4psemalt muudatusega seotud protsesse. M\u00f5lemad need rollid teevad \u00e4rianal\u00fc\u00fcsi, \u00e4rikonsultant teeb seda lihtsalt natuke k\u00f5rgemal ja \u00fcldisemal tasemel kui \u00e4rianal\u00fc\u00fctik.<\/p><p class=\"wp-block-paragraph\">\u00c4rikonsultandi tehtavat \u00e4rianal\u00fc\u00fcsi me v\u00e4ga p\u00f5hjalikult ei kirjelda. Kui v\u00e4ga kokkuv\u00f5tlikult sellest r\u00e4\u00e4kida, siis nad istuvad koos organisatsiooni juhtidega maha ja aitavad paika panna \u00fcldise visiooni ja eesm\u00e4rgi. Nad kaardistavad erinevaid siseseid ja v\u00e4liseid m\u00f5jutajaid ja leiavad valupunkte ning riskikohti. Selle t\u00f6\u00f6 tulemusena pannakse paika edasised eesm\u00e4rgid ja m\u00f5\u00f5dikud (inglise keeles KPI &#8211; Key Performance Indicators) ning need omakorda v\u00f5ivad olla algatajaks muudatustele.<\/p><p class=\"wp-block-paragraph\">ITBAC-i p\u00f5hiline fookus on just \u00e4rianal\u00fc\u00fctiku poolt tehtaval \u00e4rianal\u00fc\u00fcsil. See saab alguse siis kui on teada muudatuse vajadus ja on vaja hakata uurima sellega seotud protsesse ning kuidas seda muudatust realiseerida. N\u00e4iteks muudatusvajadused v\u00f5ivad olla j\u00e4rgmised:<\/p><ul class=\"wp-block-list\"><li>Meie veebipoe m\u00fc\u00fcginumbrid on v\u00e4ga madalad, meil on vaja t\u00f5sta veebipoe kaudu tehtavate m\u00fc\u00fckide numbrit.<\/li>\n\n<li>Kliendid ei ole rahul, et tagasiside saamise protsess on v\u00e4ga aeglane ja nad p\u00f6\u00f6rduvad konkurentide poole. Tagasiside andmise protsessi peab parendama.<\/li>\n\n<li>Seadused muutusid ja firma praegused protsessid ei kata neid muudatusi \u00e4ra. Protsessid ja tarkvarad tuleb \u00fcle vaadata ja kirjeldada \u00e4ra kohad, mis vajavad muutmist.<\/li><\/ul><p class=\"wp-block-paragraph\">\u00c4rianal\u00fc\u00fctik v\u00f5tab talle antud probleemi kirjelduse, hakkab seda s\u00fcstemaatiliselt lahkama ning peale leidude dokumenteerimist saab ka pakkuda v\u00e4lja lahendusvariante.<\/p><p class=\"wp-block-paragraph\">\u00c4rianal\u00fc\u00fcsi ei saa alati teha kindlate sammudega, m\u00f5ne probleemi puhul on vaja teha asju, mida teiste probleemide puhul ei ole vaja teha, aga on m\u00f5ned \u00fcldised tegevused, mis on vajalikud suuremal osal juhtudest:<\/p><ul class=\"wp-block-list\"><li>Osapoolte kaardistamine (firma sisesed, firma v\u00e4lised jne.)<\/li>\n\n<li>Hetke olukorra kirjeldamine (protsessidiagrammid, n\u00f5uded jm.)<\/li>\n\n<li>V\u00e4lja pakutud lahendus ja oodatud tulemused (protsessidiagrammid, n\u00f5uded jm.)<\/li>\n\n<li>Muudatuse v\u00e4\u00e4rtuse m\u00f5\u00f5tmine<\/li><\/ul><p class=\"wp-block-paragraph\">Oluline on \u00e4ra mainida, et v\u00e4lja pakutud lahendus ei saa olla p\u00f5hjalik IT s\u00fcsteemi kirjeldus. \u00c4rianal\u00fc\u00fctiku t\u00f6\u00f6 tulemuseks v\u00f5ib olla kirjeldus, et on vaja veebipoodi ja veebipoes peab olema v\u00f5imalik tooteid ostukorvi panna, aga t\u00e4psemalt see IT s\u00fcsteemi kirjeldada ei tohi. N\u00e4iteks j\u00e4rgnev tekst ei ole v\u00e4ga hea \u00e4rianal\u00fc\u00fcsi tulemus:<\/p><blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\"><p class=\"wp-block-paragraph\">\u201cKui kasutaja avab meie veebipoe, siis n\u00e4idatakse seal toodete nimekirja piltidega. Kui toote pildi peale klikkida, siis avaneb toote leht ja seal saab kasutaja vajutada nuppu toote ostukorvi panemiseks.\u201d&nbsp;<\/p><\/blockquote><p class=\"wp-block-paragraph\">Miks on selline kirjeldus halb (kui j\u00e4tta k\u00f5rvale s\u00f5nastus, pealiskaudus jne.)? Sest see on t\u00e4pne lahenduse kirjeldus inimese poolt, kes ei oma p\u00f5hjalikke teadmisi kasutatavatest tehnoloogiatest ja nende v\u00f5imalustest. N\u00e4iteks kui juba eelnevat n\u00e4idet vaadata, siis ei ole tegelikult mingit vajadust avada toote lehte selleks, et toodet ostukorvi lisada, aga kui keegi on harjunud just nii poodlema, siis see on esimene lahendus, mis talle p\u00e4he tuleb.<\/p><p class=\"wp-block-paragraph\">Kui n\u00fc\u00fcd eelnev jutt kokku v\u00f5tta, siis \u00e4rianal\u00fc\u00fctik alustab oma t\u00f6\u00f6d muutmisvajadusest ja kirjeldab \u00e4ra sellega seotud osapooled, protsessid ning muu vajaliku. Kui hetke olukord on piisava t\u00e4psusega \u00e4ra kirjeldatud, siis on v\u00f5imalik selle p\u00f5hjal kirjeldada n\u00f5udmised lahendusele, kuidas see lahendus v\u00f5iks toimida ning mis on selle lahenduse tulemusel ettev\u00f5tte jaoks lisanduv v\u00e4\u00e4rtus. Nende teadmiste pealt on v\u00f5imalik IT anal\u00fc\u00fctikul hakata disainima IT lahendust, muidugi kui see osutub vajalikuks.<\/p><h2 class=\"wp-block-heading\">Miks on \u00e4rianal\u00fc\u00fcsi vaja?<\/h2><p class=\"wp-block-paragraph\">Miks on \u00e4rianal\u00fc\u00fcsi vaja? Lihtne viis sellele k\u00fcsimusele vastust leida on k\u00fcsida endalt, kas sa tahaksid kasutada s\u00fcsteemi, v\u00f5i olla osaline tarkvara arenduse protsessis, kus k\u00f5iki osapooli pole kaasatud ja vajadused pole selged? Kui enne pole \u00e4rianal\u00fc\u00fcsi tehtud (m\u00f5istlikus koguses siiski, ma ei r\u00e4\u00e4gi siin pikast Waterfall metoodika \u00e4rianal\u00fc\u00fcsi protsessist) ja hakatakse ehitama IT lahendust, siis k\u00f5ige t\u00f5en\u00e4olisem tulemus on see, et uute osapoolte ja vajaduste selgumisel projekti skoop muutub ning sellega koos ka projekti maksumus ja valmimise aeg. Halvimal juhul j\u00e4\u00e4b projekt \u00fcldse pooleli ning suure hulga t\u00f6\u00f6 ja rahakulu peale ei ole tulemuseks midagi n\u00e4idata.<\/p><p class=\"wp-block-paragraph\">Teine oluline p\u00f5hjus, miks \u00e4rianal\u00fc\u00fcsi on vaja, on selleks et teada saada mis on soovitud muudatuse v\u00e4\u00e4rtus. Kas see m\u00f5jutab oluliselt ettev\u00f5tte protsesse s\u00e4\u00e4stes aega ja raha v\u00f5i kas see t\u00f5stab m\u00e4rgatavalt klientide rahulolu? Kui neid asju ei tea, siis v\u00f5ib juhtuda, et tehakse tarkvara, mida ei ole vaja ning peale aja ja raha kulutamist ei v\u00f5eta valminud lahendust kasutusele. P\u00f5hjuseid v\u00f5ib olla k\u00fcll erinevaid, kuid eelnev \u00e4rianal\u00fc\u00fcs ja muudatuse v\u00e4\u00e4rtuse kindlakstegemine aitab selliseid olukordi v\u00e4ltida.<\/p><p class=\"wp-block-paragraph\">Elu on n\u00e4idanud, et k\u00f5ikide projektide puhul selgub tegemise k\u00e4igus ootamatuid asjaolusid, olenemata sellest kui h\u00e4sti on eelt\u00f6\u00f6d tehtud. Oluline on see kui palju neid ootamatusi tekib. \u00dcksk\u00f5ik mis arendusmeetodeid kasutatakse, iga t\u00f6\u00f6 k\u00e4igus leitud ja juurde lisatav funktsionaalsus maksab, kas ajas ja rahas v\u00f5i teiste funktsionaalsuste arvelt. Kui enne s\u00fcsteemi arendust teha korralik \u00e4rianal\u00fc\u00fcs, on v\u00f5imalik v\u00e4hendada juurde lisanduvaid asju ja seega ka projektile kuluvat aega ning raha. Ja muidugi on tulemuseks ka parem IT s\u00fcsteem.<\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kui eesti keeles \u00f6elda s\u00f5na \u00e4rianal\u00fc\u00fcs, siis erinevatel inimestel tulevad seda kuuldes p\u00e4he erinevad teemad. Kui n\u00fc\u00fcd inglise keel appi v\u00f5tta, siis [&hellip;]<\/p>\n","protected":false},"author":4,"featured_media":860,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"rank_math_lock_modified_date":false,"footnotes":""},"categories":[30],"tags":[],"class_list":["post-654","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uldine"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/dev.codenot.studio\/itbac\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/654","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/dev.codenot.studio\/itbac\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/dev.codenot.studio\/itbac\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.codenot.studio\/itbac\/wp-json\/wp\/v2\/users\/4"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.codenot.studio\/itbac\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=654"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/dev.codenot.studio\/itbac\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/654\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1072,"href":"https:\/\/dev.codenot.studio\/itbac\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/654\/revisions\/1072"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.codenot.studio\/itbac\/wp-json\/wp\/v2\/media\/860"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/dev.codenot.studio\/itbac\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=654"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.codenot.studio\/itbac\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=654"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/dev.codenot.studio\/itbac\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=654"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}